viimased viielised

Viimane päev algas meie, laagri meeskonna jaoks kella 7st. Kiire äratus, pesu, kohv ning söök ja saimegi juba kokku omavahel. Suundusime pagari töökotta, kust anti meile 90 vastvalminud saiakest. Seejärel suundusime Konsumisse, et saada 30 banaani. Noortele panime valmis nö kerge einekoti, mis sisaldas viineripirukat, lihapirukat ning kaneelisaia. Lisaks banaan ning poole liitrine pudel vett. Meie jõudsime juba enne poolt 9-t spordikeskuse ette. Võtsime kiired kohvid ning jäime noori ootama. Noored pidid olema kohal kella 9-ks. Meid sõidutas taisto tellimustransport. Kui noored olid kohale kogunenud, lugesime nad bussis üle ning võis alata bussisõit Tallinna suunas. Meie peatuspaigaks oli Rocca al Mare parkla, kust suundusime edasi Tallinna loomaaeda. Seal ootasime veidi aega piletijärjekorras ning kui piletid olime kätte saanud, jalutasime edasi seikluspargi suunas. Seal ootas meid ees instruktor ning noortele anti kätte varustus. Viidi läbi instruktaaž, tehti läbi kiire õpperada ning edasi võisid nad suunduda juba suurtele radadele. Radu oli seal mitmeid, igaüks erineva raskusastmega. Noored jõudsid läbida enamus radadest. Nende läbimine võttis ka üsna suure tüki ajast. Kui kõigil oli meel hea ja ronitud, siis suundusime edasi loomaaeda jalutama. Õnneks oli ilus ilm, kellelgi mingeid probleeme ei tekkinud. Muidugi oli kõht läinud kõigil tühjaks ning justkui ühest suust kõlas nende soov:" Lähme mäkki!" Mis seal siis ikka, tulime noorte soovile vastu ning läksime nendega McDonaldsisse. Peale pikka treeningnädalat olid nad ühe enda soovil eine küll ära teeninud. Nad olid end tublisti tõestanud aktiivsuse poolest.
Kui bussi tagasi kogunesime, teostasime uuesti nimede-nägude kontrolli ning veendusime, et me kedagi maha ei jätaks. Kui kõik olid bussis, algas tagasitee. Noored olid väsinud, kuid kogu päevast oli neil vaid head mõtted!

neljandad rasked katsumused

Nagu ka kõigil eelnevatel päevadel, algas ka tänane laagripäev meie jaoks kella 9-st. Käisime sotsiaalkeskuses, samuti tellisime pagarist ära homseks saiakesed. Kella 10 aeg suundusime spordikeskusesse, võtsime paar kohvi ning ootasime noori jooksmast tagasi.

Kella 11nest jõudsid noored tagasi, läksid pesema ning edasi suundusime kõik koos koolimaja võimlasse. Võimlas oli juba maha asetatud maadlusmatid ning meid ootasid 2 väikest maadlustrenni poissi ning nende treener Roman. Noored olid jooksust üsna väsinud, kuid nüüd tuli isegi veel kurnavam trenn. Nad jooksid ringe võimlas, igasugu liigutused sinna juurde. Siis hakkasid harjutused matil, kõiksugu akrobaatikaga seotud. Noortele paistis see üsna meeldivat. Kuigi nende näod ja kehad olid väsinud, tegid nad kõike väga aktiivselt kaasa. Ilmselt oli see ju lõbusam neile, kui tavaline jooksmine õues. Tekkis ka mingil määral võistlushimu, et kes suudab paremini ja kes kauem mõnda asja jne. Meie juhendajatega kaasa ei teinud, vaid ergutasime neid kõrval olles. 

 Praktika juhendaja ja praktikant sattusid ka ühele pildile

Seda vatti said nad kella 12:45-ni. Distsipliin oli antud trennis väga karm aga korralik. Noored isegi ei vingunud väga palju, eks mõni lause ikka käis läbi. Kuid enamasti olid nad nii hoos oma tegevustega, et väga ei jäänud rääkimiseks aega. Peale treeningut suundusid noored taaskord pesema ning kella 13-st saime me kõik koolisööklas süüa. Söögiks oli hernesupp ning magustoiduks pakuti kohupiima kas kisselli või moosiga. Peale söömist ootasime me noori noortekeskuses. Kavas oli mängida osadega Kahoot mängu, mõni aga tegeles oma robootikaga veel edasi. Osad lihtsalt puhkasid. Noored olid tõesti omadega üsna läbi, kuna tänane ilm ei pakkunud ka erilist värsket õhku. Ilm oli väga lämbe ning jahutust ei paistnud kusagilt tulemas. Kella kolmeks oodati noori uuesti spordikeskusesse. Seal vahetasid nad riided ning alustasid jälle rannakäsipalli treeninguga. 

kolm on kohtuseadus

Tänane päev algas nagu ikka, kella 9-st. Varajane äratus, kiire kohv ja minekut. Kõigepealt käisime läbi spordikeskusest. Seal olid noored käsipalli trennis ning suundusid jooksma ümber jõe. Meie läksime noortekeskusesse ning hakkasime tegema ettevalmistust robootikaks. Robootika esimene osa oli meil esmaspäeval ning täna oli kavas noorte valmis ehitatud robotid ära programmeerida. Valmistasime neile "linnaku", mille järgi robotid pidid hakkama sõitma. Igas arvutis oli juba valmis pandud vastav programm programmeerimiseks.

Noored tulid spordikeskusest tagasi noortekeskusesse kella 11-ks. Seejärel andsime kätte igale grupile (mis olid moodustatud esmaspäeval ehitamise jaoks) kätte nende valmisehitatud robotid. Iga grupp valis omale arvuti ning alustas programmeerimisega.

Noortel oli ka endi poolt välja mõeldud karistus. Iga välja öeldud ropp sõna tähendas 15 kätekõverdust.
Muidugi ei puudunud ka igasugune ringi jooksmine ja lollitamine, kuid korrale kutsudes reageerisid nad aegsasti! Neljast grupist 1 sai edukalt hakkama, teised said küll robotid tööle ning alguses natuke programmeeritud, kuid siiski mõni väike viga juhtus sisse tulema. Edukaima grupi robot läbis "linnaku" suurepäraselt.

Kui kell lähenes 13-le, suundusime koos noortega koolimajja sööma. Söögiks jagati täna pikkpoissi tatraga ning magustoiduks sai igaüks jahutava jäätise sellel palaval päeval. Kell 13:30 saabus meile noortekeskusesse Jaan, kes oli endaga kaasa võtnud vibuspordi vahendid. Märklaud seati püsti ning noored hakkasid kordamööda vibu laskma.

Hakkama said nad kõik, kes paremini kes halvemini. Kella 3-ks oodati noori spordikeskusesse, nad alustasid jooksutreeninguga ning jätkasid käsipalli mängimisega. 2 tundi aktiivset trenni ning väsinuna lõpetasid kõik!

teise päeva teised teemad

Olles Veronika juures end hästi sisse seadnud, äratas mind siiski äratuskell varakult ning tuli süüa-juua ja minna noortekasse. Mu juhendaja Kristina tuli võttis meid autole ning peatselt olime noortekeskuses. Täna võttis Kristina kaasa ka pisikese seltsilise, oma pisipoja.

Noortekas oli vaja hakata tegema ettevalmistusi tänaseks koolituseks. Kõigepealt tükk tööd materjali viimistlemisega ning välja printimisega. 25 komplekti tervisliku toitumise kohta. Iga komplekt sisaldas 6 lehte, mille peal asetsesid slaidid vajaliku teabega tervisliku toitumise osas.

Samal ajal, kui meie valmistasime noorte tulekuks kõike ette, veetsid nemad aktiivselt aega käsipalli treeningus. Kella 11 aeg hakkasid noored laekuma noortekeskusesse ning hüperaktiivsus tundus laes olevat. Mõni oli ka natukene väsinum ning viskas end kott-toolidele pikali. Kell 11:30 tulid meile külla 2 suurt loomasõpra ning koerapidajat, nendega kaasas 2 Husky tõugu koerakest.

Koerakesed olid väga sõbralikud, otsisid ise paitajaid ning nautisid puude all varjus jahedamat õhku. Koerte omanik Viljar viis noortele läbi kiire sissejuhatuse Husky koeratõu ajaloost ning tutvustas ka kaasa toodud seltsilisi.

Kui see sai räägitud, palus ta igal ühel võtta endale jupikene nööri. Sellest nöörist hakkasid noored Viljari õpetusel valmistama koerte kelgurakmeid. 

Noored said sellega väga tublisti ja kiiresti hakkama. Neile sobib selline vabas õhus meisterdamine ning eks koeradki pakkusid palju huvi. Ka meile, laagri läbiviijatele, pakkusid koerad kohe erilist rõõmu! 

Sain koos sõbraga pildile püütud! Ja ega siis Veronikagi ei pääsenud pildilt.

Kell hakkas lähenema 13:00-le ning koeraomanikel oli aeg nende armsate koertega koos lahkuda. Meid ootas Kehra Gümnaasiumi sööklas lõunasöök. Süüa pakuti meile kalaseljankat ning magustoiduks saiavormi. Kõhud täis, oli aeg tagasi pöörduda noortekeskusesse. Seal said noored veidikene hinge tõmmata, ringi joosta ja lobiseda. Kell 13:30 algas loeng teemal "Tervislik toitumine." Noortele jagati eelnevalt välja prinditud materjalid kätte ning igaks juhuks ka pastakad, juhul kui keegi soovib vahepeal märkmeid teha. Loeng kestis tund aega. Selle lõppedes ootasid treenerid noori kella 15:00-ks tagasi spordikeskusesse, et jätkata treeningutega. Kella 17:00-ks oli aga noorte ning ka meie päev lõppenud ja kõik võisid lahkuda oma koju!

Umbes nii väsinuna me päeva lõppedes end kõik tundsimegi! :)

ükskord on ikka esimene kord

Minu hommik algas üsna varakult. Ärkasin üles veidi enne 8t. Tuli pakkida asjad ning söösta Balti Jaama, et kasutada meie "mugavat" rongiteenust. Juba Balti Jaamas tekkis segadus rongi otsides. Ühel tablool oli kirjas Aegviidu ning väljumine. Ometi mida polnud, oli rong. Kõndides ringi, leidsin hoopis kusagilt mujalt posti alt Aegviidu rongi ning lõpuks sain maha istuda. Algas 40 minuti sõit Kehrasse. Koht, millest olin kuulnud palju, kuid polnud elusees käinud seal. Rääkimata seal mitte-kunagi käimisest, polnud ka ma iial osa võtnud ühestki laagrist. Ei osaleja ega ka korraldajana. See oli minu jaoks samuti esmakordne kogemus, nagu ka Kehrasse minek. Kohale jõudes ootasid mind Veronika ja praktika juhendaja Kristina. Väikesed kohvid, natukene juttu ning eluoluga kurssi viimine - praktika võis alata. Kella 09:45-ks laekusime Kehra Noortekeskuse ette. Seal ootasid noored juba pikisilmi uste avamist. Uksed avatud, noored juba ruttasid saali poole. Meie tüdrukutega läksime noortejuhi kabinetti ning järgemööda hakkasid meie juures käima noored, kes olid end registreerinud laagrisse. 

Nad maksid ära laagriraha ning meie tõmbasime nimekirjas linnukesi vastavate nimede taha. Kokku saime 25 noort. 23 neist on poisid ning 2 tubli tüdrukut on ka poiste sekka end sisse seadnud. Paberitööga (nimekirja täpne koostamine, laagrikava printimine jne) valmis saadud, asusime saali noorte ette ning tutvustasime laagri nädalakava. Laagri teemaks on "Spordilaager" ning noored juba praegu tunduvad väga aktiivsed. Praktika juhendaja Kristina käest küsides selgus, et noored pididki olema hästi sportlikud ning tegelevad ka vabal ajal trenniga. 
Esialgu ma pidin saama minišoki. 25 noort (vanuses 12-16 eluaastat) on üsna raske ohjata. Selle all pean ma silmas just enese kuulama panekut. Nad võivad kuulata sind 10 sekundit, kuid see on ka maksimum. Siiski suutsime anda endast parima ning info sai neile edasi antud edukalt. Kuna järgmine tegevus päevakavas oli käsipalli treening, siis palusime osadel noortel (kes olid unustanud) kodust tuua pesemisasjad ning suunduda spordihoonesse. Seal ootasid neid HC Kehra käsipalli treenerid ja HC Kehra käsipalli peatreener.
Kui noored olid lahkunud, alustasime robootika tarvikutega tegelemist.

Võtsime osad legorobotid tükkideks ning asetasime tagasi kasti. Kuna peale treeningut oli kavas süüa ning tegeleda robootikaga, siis pidi olema legorobot täiesti algses seisundis. 

Kui olime sellega saanud ühele poole ning robotite akud laadima pannud, suundusime spordihalli. Seal ootasid meid ees noored, kes hoolimata pikast treeningust ei näidanud endiselt erilisi väsimusmärke. Palusime noortel pesema minna ning seejärel kohtusime nendega koolimaja ees ja läksime sööma. 

Süüa pakuti meile koolimajas, põhipraeks oli guljašš makaronidega ja magustoiduks sai mõnusaid, koduseid pannkooke moosiga. 
Kui noored olid söönuks saanud, suundusime edasi noortekeskusesse. Kohtusin ka Anija valla sotsiaalkeskuse juhatajaga. Noortekeskuses juhendas Kristina noori teemal, kuidas ehitada robotit. Andsime neile kätte vajalikud vahendid ja "legokastid" ning ehitamine võis alata. 

Kuna aega oli vaid tunnike, siis sai enamus gruppe valmis roboti maketi, kuid programmeerimine tuleb alles neljapäeval. Ehitamise ajal käisin grupp grupi haaval vaatamas, kuidas see teadus/ehitustöö neil sujub. Muidugi ei puudunud tegevuse juurest ka pidev lobisemine ja ringi tuiamine. Kuid sellegipoolest jõudsid nad tegeleda vajalikuga ning tulemused olid väga head. 
Kell hakkas märkamatu kiirusega lähenema 15:00-ni ning oli aeg saata noored tagasi spordikeskusesse. Nende järgnev tegevus nägi ette ranna-käsipalli treeningut. 

Elasime noortele kaasa, jälgisime huviga võistlust ja treeningut ning olime väsinud ja rahul kogu päevaga! Jäin oma esimese päeva ja muljetega väga rahule.